Kõige rohkem IP-aadresse omavad riigid 2026. aastal

Kõige rohkem IP-aadresse on suure eduga Ameerika Ühendriikidel: umbes 1,61 miljardit IPv4-aadressi ehk 44% kõigest, mis maailmas on välja jagatud. Hiina on 343 miljoniga kaugel teisel kohal ning talle järgnevad Jaapan, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Kokku kuulub esikümnele kolm igast neljast registreeritud IPv4-aadressist.

Need arvud pärinevad meie enda loendusest, mille tegime 20. oktoobril 2026 kõigi viie regionaalse internetiregistri igapäevaste failide põhjal. Liitsime kokku kõik IPv4-plokid, mis on märgitud eraldatuks või määratuks (allocated või assigned), selle riigi järgi, kuhu plokk on registreeritud, ja kordasime sama loendust IPv6 puhul. Allpool leiad kogu esikümne, edetabeli elaniku kohta, IPv6 liidrid, suurimate plokkide omanikud ja selgituse, miks teised saidid näitavad teistsuguseid arve.

Kümme riiki, kus on kõige rohkem IP-aadresse#

#	Riik	IPv4-aadressid	Osakaal maailmas	Register
1	Ameerika Ühendriigid	1 606 315 680	43,6%	ARIN
2	Hiina	342 984 960	9,3%	APNIC
3	Jaapan	188 705 088	5,1%	APNIC
4	Ühendkuningriik	138 719 808	3,8%	RIPE NCC
5	Saksamaa	126 404 224	3,4%	RIPE NCC
6	Lõuna-Korea	112 497 920	3,1%	APNIC
7	Prantsusmaa	81 587 792	2,2%	RIPE NCC
8	Brasiilia	79 321 344	2,2%	LACNIC
9	Kanada	67 843 072	1,8%	ARIN
10	Itaalia	54 086 016	1,5%	RIPE NCC

Järgmised viis on Holland (47,9 miljonit), Austraalia (46,1 miljonit), Venemaa (45,2 miljonit), India (42,0 miljonit) ja Taiwan (35,7 miljonit).

Kokku on 4,29 miljardist võimalikust IPv4-aadressist kellelegi registreeritud 3,69 miljardit. Enamikku ülejäänutest ei saa kunagi välja jagada, sest need on reserveeritud privaatvõrkudele, multicastile ja muudeks erikasutusteks.

Miks teised saidid näitavad teistsuguseid arve#

Kui edetabeleid võrdled, näed USA-d mõnel saidil 1,61 miljardi ja teisel umbes 1,2 miljardi aadressiga. Õigus võib olla mõlemal, sest nad loevad eri asju. Registriandmetel põhinevad loendused, nagu meie oma, näitavad, millisesse riiki iga plokk on registreeritud. Geolokatsiooni andmebaasid hindavad seevastu, kus iga aadressi tegelikult kasutatakse. Seetõttu läheb USA ettevõttele registreeritud, kuid Frankfurdist välja kuulutatud plokk neis kirja Saksamaa omana. Kolmas meetod loeb ainult neid aadresse, mis on globaalses marsruutimises nähtavad. Ükski neist pole vale, aga enne riikide võrdlemist tasub kontrollida, millist meetodit edetabel kasutab.

Kuidas IP-aadresse välja jagatakse#

IP-aadressid liiguvad ülevalt alla mööda kolmeastmelist ahelat:

1. IANA haldab globaalset aadressivaru ja annab suured plokid viiele regionaalsele registrile.
2. Regionaalsed internetiregistrid (RIR) annavad plokke oma liikmetele, see tähendab internetiteenuse pakkujatele, majutusettevõtetele, suurettevõtetele ja ülikoolidele.
3. Teenusepakkujad määravad aadressid klientidele, tavaliselt dünaamiliselt, ning jagavad sageli üht avalikku aadressi paljude kasutajate vahel.

Register	Piirkond
ARIN	Ameerika Ühendriigid, Kanada, osa Kariibi mere piirkonnast
RIPE NCC	Euroopa, Lähis-Ida, Kesk-Aasia
APNIC	Aasia ja Vaikse ookeani piirkond
LACNIC	Ladina-Ameerika ja suurem osa Kariibi mere piirkonnast
AFRINIC	Aafrika

Miks on USA-l nii palju aadresse#

Aadresse jagati välja ammu enne, kui registrid üldse tekkisid. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendate alguses said USA ülikoolid, riigiasutused ja ettevõtted terveid „Class A“ plokke, igaühes 16,7 miljonit aadressi, ja sageli lihtsalt küsimise peale. Enamik neist pärandplokkidest (legacy) on omanike käes tänini. Seetõttu ongi USA-l üksi rohkem IPv4-aadresse kui järgmisel 20 riigil kokku.

IPv4 on otsas#

IANA jagas oma viimased plokid välja 2011. aasta veebruaris ja sellest ajast peale on registrid oma varud peaaegu nullini kulutanud. Meie loenduse päeval, 20. oktoobril 2026, polnud ARIN-il ühtegi vaba IPv4-aadressi, RIPE NCC-l ja LACNIC-il oli neid kahe peale paar tuhat ning kasutatav reserv oli alles ainult AFRINIC-il (umbes 0,59 miljonit) ja APNIC-il (umbes 2,9 miljonit). APNIC normeerib sedagi: iga liige saab kokku kõige rohkem 512 aadressi.

Seepärast vahetab enamik IPv4-aadresse nüüd omanikku ülekandeturul. Näiteks 2026. aasta septembris müüdi väikesi plokke umbes 23 dollariga aadressi kohta ja vähemalt 65 000 aadressiga plokke umbes 14 dollariga, rent maksis aga ligikaudu 0,35–0,45 dollarit aadressi kohta kuus. Kuna uut aadressiruumi saab ainult ettevõtetevahelistest tehingutest, muutuvad riikide edetabelid aeglaselt ja kasv on liikunud IPv6 peale.

Esikümme riigi kaupa#

1. Ameerika Ühendriigid: 1,61 miljardit#

USA-le kuulub peaaegu pool maailma IPv4-ruumist ja suur osa sellest asub pärandplokkides. Ainuüksi USA kaitseministeeriumil on 13 tervet /8 plokki ehk umbes 218 miljonit aadressi. Amazon on ostude abil jõudnud umbes 178 miljonini ning Apple’il, Fordil, AT&T-l ja Comcastil on igaühel terve /8 plokk. Paljusid neist aadressidest kasutatakse USA-st kaugel, pilvepiirkondades üle maailma.

2. Hiina: 343 miljonit#

Hiina on kogusummalt teine, kuid nelja inimese kohta tuleb seal vaid umbes üks aadress. Seetõttu toetuvad kolm suurt operaatorit, China Telecom, China Unicom ja China Mobile, suuresti aadresside jagamisele (operaatoritasemel NAT ehk CGNAT). Alates valitsuse 2017. aasta tegevuskavast on Hiina edendanud IPv6-t riikliku poliitikana ja tal on nüüd suuruselt teine osa IPv6-ruumist.

3. Jaapan: 189 miljonit#

Jaapan sai juba varakult heldeid eraldisi ja tema peamised teenusepakkujad NTT, KDDI ja SoftBank hoiavad neid tänini. Ainuüksi SoftBank kasutab umbes 92% plokist 126.0.0.0/8.

4. Ühendkuningriik: 139 miljonit#

Ühendkuningriik on Saksamaast napilt eespool osaliselt tänu ühele pärandplokile: Ühendkuningriigi kaitseministeeriumile kuulub kogu plokk 25.0.0.0/8 ehk peaaegu 17 miljonit aadressi. Suurem osa ülejäänust on BT, Virgin Media ja Vodafone’i käes.

5. Saksamaa: 126 miljonit#

Suurimad osad on Deutsche Telekomil ja Vodafone’il ning Mercedes-Benzil on endiselt terve /8 plokk. Frankfurdis asub DE-CIX, üks maailma koormatumaid internetivahetuspunkte. Just see teeb Saksamaast majutuskeskuse, mille tähtsus ulatub tunduvalt kaugemale riigi enda aadresside arvust.

6. Lõuna-Korea: 112 miljonit#

Umbes 2,2 aadressiga elaniku kohta on Lõuna-Korea üks Aasia paremini varustatud riike. Põhjus ulatub aega, mil KT, SK Broadband ja LG Uplus vedasid varakult üle kogu riigi lairibaühendusi.

7. Prantsusmaa: 82 miljonit#

Suurem osa Prantsuse aadressiruumist kuulub Orange’ile, Free’le, SFR-ile ja Bouygues Telecomile. Prantsusmaa on ka IPv6 kasutamises maailmas esikohal: 2026. aasta oktoobris jõudis umbes 87% sealsetest kasutajatest Google’isse IPv6 kaudu.

8. Brasiilia: 79 miljonit#

Brasiilia on Ladina-Ameerika suurim aadresside omanik. Lisaks suurtele operaatoritele, nagu Claro ja Vivo, tegutseb seal tuhandeid väikesi piirkondlikke teenusepakkujaid, kellest igaühel on oma plokid.

9. Kanada: 68 miljonit#

Suurem osa Kanada aadressiruumist kuulub Bellile, Rogersile ja TELUS-ele. See ruum pärineb ARIN-ilt, samast registrist, kust saab aadresse ka USA.

10. Itaalia: 54 miljonit#

Esikümne lõpetab Itaalia, kus suurim aadresside omanik on TIM. Itaalia kuulub ka nende suurriikide hulka, kes võtavad IPv6 kasutusele kõige aeglasemalt: seda kasutab vaid umbes 18% kasutajatest.

IP-aadressid elaniku kohta#

Kogusummad soosivad suuri riike, nii et kui jagad need rahvaarvuga, muutub edetabel täielikult. Üle 5 miljoni elanikuga riikide ja territooriumide seas näeb see välja nii:

#	Riik	IPv4 elaniku kohta
1	Singapur	4,7
2	Ameerika Ühendriigid	4,7
3	Rootsi	3,0
4	Norra	2,8
5	Holland	2,7
6	Šveits	2,6
7	Soome	2,5
8	Lõuna-Korea	2,2
9	Hongkong	2,1
10	Taani	2,0

Ühendkuningriik jääb nimekirjast napilt välja, kuigi ka tema näitaja on ümardatult 2,0. Teises otsas on Hiinal 0,24 aadressi elaniku kohta, Indoneesial 0,06, Indial 0,03 ja Nigeerial 0,01.

Neid arve lugedes pea meeles kahte asja:

• Kõrge suhtarv tähendab sageli sõlmpunkti, mitte suurt koduset kasutust. Singapuris ja Hollandis asuvad andmekeskused ja pilvepiirkonnad, mis teenindavad terveid mandreid. Äärmuslik näide on Seišellid, kus umbes 123 000 inimese kohta on umbes 9 miljonit aadressi ehk 73 aadressi iga elaniku kohta. Suurem osa sellest ruumist on registreeritud ühele ettevõttele ja seda kasutatakse teistel mandritel.
• Madal suhtarv ei tähenda, et inimesed poleks internetis. Indias, Hiinas ja Nigeerias panevad teenusepakkujad paljud kasutajad ühe jagatud aadressi taha. Lisaks jõuab Indias umbes 68% kasutajatest Google’isse IPv6 kaudu, nii et riik vajab palju vähem IPv4-aadresse.

Elaniku kohta arvutatud näitajad ühendavad meie 20. oktoobri 2026 loenduse Maailmapanga 2025. aasta rahvastikuhinnangutega.

IPv6: kes on eesotsas#

IPv6-s on nii palju aadresse (2¹²⁸), et nende ükshaaval lugemine ütleb vähe. Seepärast on olulisemad kaks muud mõõdikut: kellel on kõige rohkem IPv6-ruumi ja kes seda tegelikult kasutab.

Kellel on kõige rohkem IPv6-ruumi#

Sama 20. oktoobri 2026 loenduse järgi jaguneb kogu registreeritud IPv6-ruum nii:

#	Riik	Osakaal IPv6-ruumist
1	Ameerika Ühendriigid	29,7%
2	Hiina	13,8%
3	Singapur	6,9%
4	Saksamaa	4,9%
5	Ühendkuningriik	4,2%

Vahe on palju väiksem kui IPv4 puhul. USA-l on IPv6-ruumi 2,2 korda rohkem kui Hiinal, IPv4 puhul aga 4,7 korda rohkem.

Kes kasutab IPv6-t kõige rohkem#

Esimest korda jõudis üle poole Google’i kasutajatest (50,1%) Google’isse IPv6 kaudu 28. märtsil 2026. Osakaal kõigub selle piiri ümber endiselt päevast päeva: 3. oktoobril tõusis see tipuni 51,7% ja 18. oktoobril oli 48,9%.

Riigiti erineb kasutuselevõtt aga väga tugevalt. Google’i andmed 18. oktoobri 2026 seisuga on järgmised:

• Liidrid: Prantsusmaa umbes 87%, Saksamaa umbes 76%, Saudi Araabia umbes 69% ja India umbes 68%.
• Keskmikud: Jaapan umbes 58%, Brasiilia umbes 57%, USA umbes 55% ja Ühendkuningriik umbes 54%.
• Mahajääjad: Itaalia umbes 18%, Hispaania umbes 12% ja Egiptus umbes 5%.

Google’i näitaja Hiina kohta ütleb vähe, sest Google’i teenused pole seal enamikule kasutajatest kättesaadavad. Suure osa sellest mustrist seletab vajadus: IPv6 võtsid kõige kiiremini kasutusele riigid, kus on elaniku kohta vähe IPv4-aadresse, nagu India, või kus on uuemad mobiilsidevõrgud. Prantsusmaa ja Saksamaa näitavad omakorda, et üleminekut võivad vedada ka riiklik poliitika ja suured teenusepakkujad.

Kellele kuulub kõige rohkem IP-aadresse#

Riikide kogusummad varjavad, kui koondunud omand tegelikult on. Enamikus riikides on suurem osa aadressiruumist käputäie suurte teenusepakkujate käes ning mõnel organisatsioonil maailmas on rohkem aadresse kui tervetel riikidel.

Registrikirjete järgi on järgmistel organisatsioonidel vähemalt üks terve /8 plokk (igaühes 16,8 miljonit aadressi):

Omanik	Terveid /8 plokke	Ligikaudu aadresse
USA kaitseministeerium	13	218 miljonit
Amazon	1 (3.0.0.0/8) ja palju väiksemaid plokke	kokku 178 miljonit
AT&T	1 (12.0.0.0/8)	16,8 miljonit
Apple	1 (17.0.0.0/8)	16,8 miljonit
Ford Motor Company	1 (19.0.0.0/8)	16,8 miljonit
Ühendkuningriigi kaitseministeerium	1 (25.0.0.0/8)	16,8 miljonit
Cogent Communications	1 (38.0.0.0/8)	16,8 miljonit
Mercedes-Benz Group	1 (53.0.0.0/8)	16,8 miljonit
Comcast	1 (73.0.0.0/8)	16,8 miljonit

Võrdluseks: USA kaitseministeeriumil on rohkem IPv4-aadresse kui kogu Jaapanil ja Amazonil üksi rohkem kui Ühendkuningriigil või Saksamaal. Amazon jõudis sinna peamiselt ostes. Tema /8 plokk tuli General Electricult ja 2019. aastal ostis ta raadioamatööride organisatsioonilt osa plokist 44.0.0.0/8. Kuna pilve- ja majutusettevõtted ostavad plokke järjest juurde, jõuab üha suurem osa maailma IPv4-ruumist andmekeskustesse, mitte koduinterneti pakkujatele.

Miks see proksidele oluline on#

Aadressikaart määrab, kui palju proksid igas riigis maksavad ja kui hästi need töötavad.

• Rohkem aadresse tähendab rohkem valikut. Suurte ja mitmekesiste aadressivarudega riikides, nagu USA, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Holland, on palju teenusepakkujaid ja palju eraldi alamvõrke. Proksid on seal odavamad ja veebisaitidel on raskem neid grupina tagasi lükata. Riikides, kus elaniku kohta on vähe aadresse, on proksivalik seevastu väike ja kallim.
• Jagatud aadressidel on jagatud maine. Kus teenusepakkujad panevad sadu kliente ühe aadressi taha, võib ühe naabri käitumine tuua kõigile selle aadressi kasutajatele CAPTCHA-sid või bänne. See on peamine põhjus, miks on kontodega töötamisel olulised dedikeeritud aadressid.
• Registririik ei ole alati see asukoht, mida veebisaidid näevad. Registrikirjed näitavad, kuhu omanik on registreeritud, mitte seda, kus aadresse kasutatakse, nii et USA ettevõttele registreeritud plokk võib teenindada kasutajaid Frankfurdis või Singapuris. Veebisaidid toetuvad selle asemel geolokatsiooni andmebaasidele, mis jäävad mõnikord ajast maha. Seepärast kontrolli proksi IP-d kahes-kolmes päringuteenuses, enne kui selle riigile lootma jääd. Meie juhend parimatest riikidest proksiserverite majutamiseks selgitab, kuidas see asukoht mõjutab kiirust ja õiguslikku olukorda.
• Nappus paneb paika hinnapõranda. Kui IPv4-aadressi ostmine maksab umbes 14–23 dollarit aadressi kohta ja rentimine 0,35–0,45 dollarit aadressi kohta kuus, on igal IPv4-proksil päris kulu. IPv6-proksid on palju odavamad, kuid paljud veebisaidid ei toeta endiselt IPv6-t või suhtuvad tervetesse IPv6-vahemikesse kahtlustavalt.

Meie proksid töötavad meie enda IPv4-vahemikel, mitte renditud ega edasimüüdud aadressiruumil. Milliseid riike saab valida, näed meie proksiasukohtade lehel.