Arvutigraafika

Arvutigraafika on arvutiteaduse alavaldkond, mis tegeleb piltide genereerimisega arvutite abil. Arvutigraafika abil loodud pildid võivad olenevalt kasutusest või efektist olla kahemõõtmelised (2D), kolmemõõtmelised (3D) või isegi neljamõõtmelised. Seda protsessi nimetatakse renderdamiseks. Arvutigraafika hõlmab mitmesuguste algoritmide ja tehnikate kasutamist, alates põhilistest joon- ja vektorgraafika algoritmidest kuni keerukamate 3D-renderdusalgoritmideni.

Arvutigraafikat saab kasutada mitmesugustes rakendustes, nagu mängud, filmid, animatsioon, teaduslik visualiseerimine, teabe visualiseerimine, kunst ja piltidega manipuleerimine. Neid kasutatakse ka selliste ülesannete jaoks nagu liidese paigutuse kujundamine, 3D-mudelite loomine ja 3D-animatsioonide loomine.

Arvutigraafika tugineb suuresti matemaatikale ja algoritmidele, et luua visuaalid, mis näivad üsna realistlikud või täpsed. Neid algoritme kasutatakse arvutigraafikasüsteemides arvutiprogrammi väljundi kujutiseks teisendamiseks. Arvutigraafika koosneb kahest osast: rastergraafikast ja vektorgraafikast. Rastergraafika on meetod digitaalsete piltide salvestamiseks bitmaps-vormingus, mis koosneb pikslitest, millest igaüks sisaldab ühte värviväärtust. Vektorgraafika seevastu kasutab kujundite ja kõverate loomiseks joonte joonistamise tehnikaid.

Arvutigraafikast on saanud meie elu lahutamatu osa, alates uusima Pixari filmi animatsioonist kuni teie lemmikvideomängu graafikani. Seda kasutatakse paljudes valdkondades, näiteks meditsiini-, inseneri- ja arhitektuurivaldkonnas ning see jääb kahtlemata ka edaspidi üheks meie aja olulisemaks tehnoloogiaks.