Affektiivne arvutamine

Afektiivne andmetöötlus (tuntud ka kui "emotsioonide AI", "emotsioonitehnoloogia" või "emotsioonituvastus") on tehnoloogiavaldkond, mis ühendab lõhe tehnoloogia ja inimese emotsioonide vahel. See on interdistsiplinaarne valdkond, mis ühendab arvutiteaduse ja psühholoogia, et arendada arvutisüsteeme, mis on võimelised ära tundma, töötlema ja reageerima inimese emotsioonidele. Seda tehnoloogiat kasutatakse arvukates rakendustes, sealhulgas arvutiliidesed, mängud, biomeetria, robootika, tehisintellekt, meditsiiniline diagnostika ja afektiivne tervishoid.

Mõiste Affective Computing võttis esmakordselt kasutusele MIT-i professor Rosalind Picard 1995. aastal, kirjeldamaks arvutitehnoloogia kasutamist inimese emotsioonide tuvastamiseks ja tõlgendamiseks. Seda tehes saavad arvutid reageerida ja kohaneda vastavalt inimese emotsionaalsetele seisunditele. See võimaldab masinatel inimesi paremini mõista ning kohandada nende reaktsiooni ja käitumist vastavalt inimese emotsionaalsele seisundile.

Afektiivse andmetöötluse valdkonnas kasutatakse inimese emotsioonide tuvastamiseks ja analüüsimiseks mitmesuguseid tööriistu ja tehnikaid. Kaks praegu kasutatavat levinumat tehnikat on näoilmete tuvastamine ja hääleemotsioonide tuvastamine. Näoilmetuvastus hõlmab erinevate andurite kasutamist erinevate näoilmete, nagu õnne, viha, üllatuse jms tuvastamiseks. Hääl-emotsioonituvastus seevastu analüüsib häälesignaali emotsioonide tuvastamiseks. Kasutatakse ka teisi vähem levinud tööriistu ja tehnikaid, nagu elektrodermaalsed aktiivsusandurid, füsioloogilised signaalid ja masinõppe algoritmid.

Affective Computing muutub kiiresti populaarsemaks ja seda integreeritakse paljudesse rakendustesse. Mängudes kasutatakse seda realistlikumate ja kaasahaaravamate kogemuste loomiseks, reageerides mängija emotsioonidele. Tervishoius kasutatakse seda paremate diagnostiliste ja ravimeetodite väljatöötamiseks. Biomeetrias kasutatakse seda inimeste täpsemaks tuvastamiseks nende emotsioonide põhjal. Seda kasutatakse ka robootikas, et võimaldada robotitel inimesi paremini mõista ja neile reageerida.

Affective Computing tehnoloogia on alles varajases arengujärgus, kuid lähiaastatel peaks see märkimisväärselt kasvama. Mitmed suured tehnoloogiaettevõtted, nagu Google, Microsoft, IBM ja Apple, investeerivad sellesse tehnoloogiasse märkimisväärseid ressursse. Tehisintellekti, masinõppe ja anduritehnoloogia edusammude tõttu võime tulevikus näha tõhusamaid ja võimsamaid afektiivseid andmetöötlussüsteeme.

Affective Computing tehnoloogia küpsedes muudab see inimeste suhtlemisviisi tehnoloogiaga. See võimaldab inimestel suhelda tehnoloogiaga sisukamal ja isikupärasemal viisil. See toob kaasa parema ja loomulikuma kasutuskogemuse, muutes tehnoloogia kõigile kättesaadavamaks ja kasutatavamaks.