Protokoll

Protokoll (kreekakeelsest sõnast esmane õigus) on reeglite ja standardite kogum, mis reguleerib andmete vormingut, edastamist ja edastamist võrgu kaudu. See määrab, kuidas kaks seadet suhtlevad, ja seda kasutatakse ühise keele loomiseks, millest kõik võrgutoega arvutid, serverid ja muud võrguseadmed aru saavad.

Protokoll koosneb tavaliselt juhistest selle kohta, kuidas seade peaks andmeid saatma ja vastu võtma ning kuidas need kaks masinat omavahel suhtlevad. See võib hõlmata konkreetseid sünkroonimis- või autentimiskäske, sõnumite adresseerimist või järjestamist või andmete või veateadete vormingut.

Kui võrgul on mitu protokolli, mis suudavad üksteisega suhelda, nimetatakse seda protokollivirnaks. Näiteks miljardid seadmed, nagu nutitelefonid ja Internetiga ühendatud arvutid, peavad kõik suhtlemiseks kasutama sama protokollipakki. See aluseks olev virn sisaldab mitut kihti, nagu füüsiline kiht (nt LAN juhtmestik), andmeside kiht (nt Ethernet), võrgukiht (nt IP) ja transpordikiht (nt TCP/UDP).

Protokollid pakuvad arvutitele üksteisega suhtlemiseks ühtset reeglite ja protseduuride kogumit, võimaldades teabevahetust, ressursside jagamist, andmeedastust ja kaugjuurdepääsu. Samuti aitavad need tagada andmeliikluse privaatsust, piirates andmetele juurdepääsu.

Levinud arvutites ja võrkudes kasutatavad protokollid on Ethernet, Wi-Fi, IP (Internet Protocol), TCP (Transmission Control Protocol), UDP (User Datagram Protocol) ja SSH (Secure Shell). Need protokollid vastutavad ühenduse loomise eest kahe või enama masina vahel, samuti pakettide edastamise, seansi juhtimise, autentimise, krüptimise ja muude ülesannete eest.

Lõpuks on olemas mitut tüüpi võrguprotokolle, näiteks rakenduskihi protokollid, transpordikihi protokollid ja võrgukihi protokollid. Igal protokollitüübil on oma reeglid ja funktsioonid, mis täidavad konkreetset ülesannet.