CPU

CPU ehk keskprotsessor on arvutisüsteemi keskne komponent. See on miljonitest transistoridest koosnev keerukas elektrooniline skeem, mis tõlgendab arvutiprogrammide juhiseid ja koordineerib arvutisüsteemi erinevaid tööfunktsioone.

Protsessori keskel on aritmeetiline loogikaüksus (ALU), mis teostab aritmeetilisi arvutusi, nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine, aga ka loogilisi toiminguid, nagu "AND" ja "OR". ALU suhtleb arvutisüsteemi teiste komponentidega, nagu mälukontroller, mäluseade, sisend/väljundseadmed (I/O) ja muud loogikaseadmed.

Protsessoritel on palju erinevaid arhitektuure ja taktsagedusi. Levinumate arhitektuuride hulka kuuluvad x86 (nimetatakse ka kui IA-32), x64 (nimetatakse ka AMD64 või Intel 64) ja ARM. Kella kiirust mõõdetakse hertsides (Hz) ja see määrab, mitu käsku suudab arvuti antud sekundis täita.

Kaasaegsed protsessorid ehk mikroprotsessorid on loodud väga energiatõhusaks. Tootjad kasutavad täiustatud energiasäästutehnikaid, sealhulgas kiirendamist (kasutades reklaamitud kiirust rohkem), alatakistust (energiatarbimise vähendamiseks) ning dünaamilist pinge ja sageduse skaleerimist (DVFS).

CPU taust ja ajalugu on huvitav uurimus. Alates 1950. aastate suurarvutite valikulise lisandmooduli loomisest kuni tänapäeva võimsateks mikroprotsessoriteks kujunemiseni on protsessor läbinud mitmeid edusamme. Paljusid protsessorite jõudluse ja energiatõhususe parandamiseks loodud tehnoloogiaid on rakendatud ka muudele komponentidele, nagu GPU-d ja ASIC-id.

Protsessorid on iga arvutisüsteemi lahutamatu osa, võimaldades sellel täita kasutaja nõutud funktsioone. Lisaks on protsessoreid kasutatud paljudes muudes rakendustes, näiteks manussüsteemides, robootikas ja krüptograafias.