Regressioonitestimine

Regressioonitestimine on tarkvara testimise tüüp, mis kontrollib, et olemasolevates programmides või funktsioonides tehtud muudatused ei mõjuta olemasolevaid funktsioone negatiivselt. See on iga tarkvaraarenduse elutsükli lahutamatu osa, kuna see tagab, et arendajate tehtud muudatused ei taanda olemasolevaid funktsioone ega too süsteemi vigu. Regressioonitesti eesmärk on tagada, et koodibaas püsib stabiilsena ja selle käitumine on ootuspärane.

Regressioonitestid viiakse tavaliselt läbi võrdlustestide seeriana. Need testid võivad olla kas käsitsi või automatiseeritud, kusjuures käsitsi kontrollimine on tavaliselt põhjalikum. Manuaalse protsessi käigus viivad arendajad või testijad algtaseme mõõtmise loomiseks lõpule algse testide komplekti. Seejärel viiakse läbi teine testide komplekt, et kinnitada, et muudatused ei mõjuta eeldatavat käitumist. Automatiseeritud protsessis saavad arendajad kasutada regressioonitestide komplekti, et luua testide komplekt muudatuste mõju mõõtmiseks. Seejärel kasutatakse testikomplekti, et kontrollida, kas koodibaasi muudatused ei põhjustanud soovimatut käitumist.

Regressiooniteste saab kasutada tehtud veaparanduste kontrollimiseks, tagades, et probleeme ei teki. Neid saab kasutada ka lisatud uute funktsioonide (nt uue API) kinnitamiseks, tagades, et uus funktsioon käitub ootuspäraselt.

Üldiselt peaks regressioonitestimine olema üks viimaseid etappe arendusprotsessis enne suurte muudatuste avaldamist. Samuti on oluline tagada, et regressiooniteste värskendataks iga väljalasketsükliga, kuna nende tõhusus väheneb aja jooksul, kui funktsioonid muutuvad ja arenevad.