Mikrofon

Mikrofon, tuntud ka kui mikrofon, on seade, mida kasutatakse helilainete jäädvustamiseks ja nende muundamiseks elektrilisteks signaalideks. See on arvutites oluline helisisendseade, kuna see võimaldab heli salvestada, kodeerida, miksida ja võimendada. Mikrofone kasutatakse ka telekommunikatsioonis, raadioringhäälingus, otseesituses ja videosalvestuses.

Mikrofonid koosnevad tavaliselt kolmest põhikomponendist: muundur, võimendi ja toiteallikas. Muundur vastutab helilainete muundamise eest elektrilisteks signaalideks, samas kui võimendit kasutatakse signaalide võimendamiseks valjema väljundi jaoks. Toiteallikas annab mikrofonile selle tööks vajaliku pinge.

Mikrofonide tüübid on erinevad, kõige levinumad on dünaamilised, kondensaator-, lint- ja piesoelektrilised mikrofonid. Dünaamilised mikrofonid kasutavad helilainete tabamisel elektrisignaali tekitamiseks diafragmat ja liikuvat magnetit. Kondensaatormikrofonid kasutavad heli salvestamiseks kondensaatoreid, lintmikrofonid aga üliõhukest metallist linti, mis helilainete tabamisel vibreerib. Lõpuks kasutavad piesoelektrilised mikrofonid rõhu või jõu mõjul voolu tekitamiseks kristalle ja keraamilisi plaate.

Mikrofonitehnoloogia on aastate jooksul arenenud, mille tulemuseks on paranenud helikvaliteet ja suurenenud tundlikkus. Traadita mikrofonid on muutunud populaarseks ka nende mugavuse ja kaasaskantavuse tõttu.

Kaasaegsetes arvutites on tavaliselt helikaardid, spetsiaalsed riistvarakomponendid, mis on loodud helisignaalide salvestamiseks ja taasesitamiseks. Need võimaldavad mikrofone ühendada arvutiga, võimaldades nii mikrofonist heli sisendit kui ka heli taasesitamist kõlarisse.

Mikrofonidest on saanud kaasaegses andmetöötluses üldlevinud tööriist, mis võimaldab kasutajatel oma arvutitega suhelda, heli salvestada ja Interneti kaudu suhelda. Sellisena on need olulised komponendid igas arvutisüsteemis, samuti mis tahes ettevõtmises, mis hõlmab heli- või helisalvestust.