LCD ekraan

LCD (Liquid Crystal Display) on teatud tüüpi lameekraani tehnoloogia, mida kasutatakse digitaalkuvarite loomiseks. See koosneb kahest õhukesest materjalikihist, tavaliselt klaasist, mis asetatakse kahe polariseeriva lehe vahele. Kui elektrivool läbib vedelkristalli, muudab see molekulide joondamist, mis omakorda tekitab kihte läbiva valguse diferentsiaali. Tulemuseks on pilt või tekst, mida saab vaadata LCD-ekraanilt.

LCD on elektroonikaseadmetes kasutatav kõige populaarsem kuvaritüüp ning seda kasutatakse tavaliselt telerites ja arvutimonitorides, mobiiltelefonides, digikellades, kalkulaatorites, digikaamerates ning mitut tüüpi digitaalsetes märgistustes ja kioskites. Vedelkristallekraanid on väga energiasäästlikud, vajavad töötamiseks vähem energiat ja kestavad kauem kui muud ekraanitehnoloogiad. Samuti pakuvad need laia valikut vastuseid ja pildi üksikasju koos täpse värvide taasesitusega ja heade vaatenurkadega.

LCD-ekraane on erineva suurusega ning erineva eraldusvõime ja pikslitihedusega. LCD-ekraani eraldusvõime määrab, kui palju piksleid sellel on ja see määrab pildi teravuse. Mida suurem on eraldusvõime, seda rohkem piksleid, seda teravam on pilt. Pikslite tihedus on samuti oluline; mida suurem on pikslite tihedus, seda suurem on detailsuse tase.

Lisaks sellele, et LCD-ekraane kasutatakse kuvamiseks, on neil mitmeid muid rakendusi. Neid kasutatakse sageli labori- ja meditsiiniseadmetes ning instrumentides, näiteks füüsikaliste omaduste ja muude parameetrite mõõtmiseks. LCD-ekraanid on ka kaasaegse digitaalse projektsioonitehnoloogia vundament, mida kasutatakse paljudes suurtes projektsiooniekraanides.

Vaatamata nende eelistele on LCD-del mõned puudused. Nende kõrge hind, väiksem kontrastsus ja piiratud vastupidavus muudavad need teatud rakenduste jaoks vähem sobivaks. Lisaks ei ole vedelkristallekraanid eriti sobivad välitingimustes kasutamiseks, kuna nende kontrastsuse tase langeb eredas keskkonnas järsult.