Naljaprogrammid

Naljaprogrammid on arvutiprogrammid, mis on loodud pigem huumori või meelelahutuse eesmärgil kui praktilise rakenduse väljendamiseks või kasulikkuse pakkumiseks. Mõnikord nimetatakse neid naljadeks või pettusteks. Need toimivad tavaliselt kasutajale stsenaariumi või sõnumi esitamise või humoorika sisu kuvamise kaudu. Kuigi naljaprogrammid jäävad tavaliselt kahjutuks, tuleks alati vältida arvuti nakatamist viiruse või muu pahatahtliku tarkvaraga.

Ajalugu

Varaseim näide naljaprogrammist peitub arvutiprogrammis ELIZA, mille kirjutas 1966. aastal MIT-i professor Joseph Weizenbaum. ELIZA esitas kasutajale lihtsa valikute menüü ja andis seejärel vastused kasutaja sisendi põhjal. Kuigi ELIZA näitas oma vastustes humoorikat sisu, oli programmi silmapaistvam aspekt selle võime esitleda end vestlusagendina.

Personaalarvutite tulekuga 1970ndate lõpus ja 1980ndatel loodi mitmeid naljaprogramme, kuna kiiresti kasvav arvutiharrastaja kogukond otsis meelelahutust. Need programmid kasutasid sageli graafilisi elemente, heliefekte ja humoorikaid tekstsõnumeid, et luua kasutajate jaoks kerge õhkkond. Veebi loomisega 1990. aastate alguses kasvas plahvatuslikult palju funktsioone, mis hõlmasid naljaprogrammide, virtuaalsete õnnitluskaartide ja muu meelelahutusele keskendunud sisu allalaadimist.

Kasutamine

Tänapäeval on naljaprogrammid endiselt üks populaarsemaid viise, kuidas arvutikasutajad lõbutseda, kuna neid saab hõlpsasti Interneti kaudu levitada või kasutaja arvutisse installida. Näiteks võivad kasutajad kohata naljaprogramme sotsiaalmeedias, sõnumsiderakendustes ja veebisaitidel. Samamoodi võib kasutaja arvutisse installida naljaprogramme, kus need võivad meelelahutuslikult häirida tüütuid ülesandeid, nagu programmeerimine või veebisirvimine. Naljaprogramme võivad luua ka arvutikasutajad ise, andes neile võimaluse näidata oma loovust humoorika kunstiteose loomisel.

Naljaprogrammid võivad ulatuda lihtsatest sõnumitest ja graafikast kuni keerukamate rakendusteni, mis suudavad reageerida kasutaja sisendile või isegi muuta olemasolevaid faile kasutaja süsteemis. Olenemata naljaprogrammi olemusest peaksid kõik kasutajad olema teadlikud võimalikest turvariskidest ja hoiatama oma viirusetõrjeprogramme, kui ilmnevad esimesed märgid pahatahtlikust tegevusest.