Sündmuspõhine arhitektuur

Sündmustepõhine arhitektuur (EDA) on tarkvaraarhitektuuri muster, kus sündmus või sündmus süsteemi sees kutsub esile vastuse süsteemi teises osas. See reaktsioon käivitab teatud toimingu. EDA on asünkroonse programmeerimise viis, mis nõuab väljaandjaid, tellijaid ja sündmuste mehhanismi.

Väljaandjad vastutavad sündmuste loomise ja süsteemile saatmise eest. Tellijad on teises otsas, kes võtavad vastu ja tarbivad sündmusi. Sündmusmehhanism on sidevahend süsteemi mis tahes komponendi vahel.

Üks populaarsemaid EDA rakendusi on avaldamine-tellimine, mis on sõnumside muster, kus väljaandja saadab andmeid määratud tellijatele teadmata, millised komponendid kuulavad.

EDA pakub lihtsamat ja tõhusamat viisi keerukate hajutatud tarkvarasüsteemide loomiseks. Enne EDA-d sisaldasid paljud tarkvaralahendused komponentide vahel tihedat sidet, mis võib põhjustada mitmesuguseid probleeme, nagu koodi keerukus ja hooldusraskused. EDA-ga võivad komponendid olla sõltumatud ning komponentide või süsteemide vahelised muudatused tehakse kiiremini ja väiksemate raskustega.

Tänapäeva digikeskses maailmas kasutatakse EDA-d üha enam. EDA abil saavad ettevõtted kiiresti saata ja vastu võtta teateid kõige kohta alates pangatehingutest kuni sõiduki diagnostikani.

Küberturvalisuse seisukohast on EDA kasulik, kuna see aitab vähendada turvariske, kuna komponendid on lahti ühendatud ja sündmusi ei edastata otse komponendilt komponendile. Suurenenud lahtisidumisega saab turvarünnakuid hõlpsamini tuvastada ja blokeerida. Kuna EDA rakendamine jätkub, loob üha rohkem organisatsioone täiustatud turvaprotokolle ja -protseduure, et kaitsta süsteeme sise- ja välisohtude eest.