Täiustatud krüpteerimisstandard (AES)

AES (Advanced Encryption Standard) on USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi (NIST) poolt tundliku teabe kaitsmiseks loodud krüptograafiline algoritm. See võeti kasutusele 2001. aastal FIPS-197 standardina ja on kõige laialdasemalt kasutatav sümmeetriline krüpteerimisalgoritm. AESi peetakse piisavalt turvaliseks, et sellest saaks ülemaailmne standard nii ärilistes kui ka riiklikes rakendustes.

AES on plokk-kodeering, mis paneb andmed 128-bitistesse (16 baiti) plokkidesse ja krüpteerib need salajase võtme abil. Iga plokk krüpteeritakse ühe ja sama võtmega ja plokid on XOR-ühendatud, mis teeb AES-st tõhusa ja turvalise algoritmi. See on üks kõige turvalisematest krüpteerimisalgoritmidest, kuna see on heaks kiidetud mitmete USA valitsuse krüptograafiliste kasutusviiside jaoks.

AES põhineb asendus- ja mutatsioonivõrgustikul, mis on sümmeetrilise krüpteerimise algoritmi tüüp, mis krüpteerib andmeid, kasutades mitmeid asendus- ja mutatsioonitoiminguid. Algoritm kasutab andmete krüpteerimiseks bittide permutatsiooni, bittide asendamise ja XOR-operatsioonide kombinatsiooni.

AES on laialdaselt kasutusel tänu oma kõrgele turvalisusele ja kiirusele, kuna sellega saab kiiresti krüpteerida suuri andmepakette. Lisaks tähendab selle lühike võtmepikkus, et seda on lihtsam kasutada kui teisi krüpteerimisalgoritme.

Kuna AES-i kasutatakse nüüd paljudes valdkondades, kus on vaja turvalist suhtlust, on sellest saanud standard sellistes valdkondades nagu pangandus, rahandus ja sõjalised rakendused. Seetõttu on vaja kasutada AESi ajakohaseid, riistvaraliselt kiirendatud rakendusi, et tagada optimaalne turvalisus.