ADC

ADC tähistab Analog-to-Digital Converterit, seadet, mida kasutatakse mis tahes analoogsignaali teisendamiseks digitaalsignaaliks. Analoogsignaal on selline, mis on pidev ja mida tavaliselt iseloomustab sujuv lainekuju. Digitaalsignaal on signaal, mis koosneb eelnevalt määratletud intervallidega diskreetsetest olekutest.

ADC-d kasutatakse sageli heli-, raadio- või muude analoogsignaalide teisendamiseks digitaalseteks väärtusteks, mida saavad seejärel kasutada digitaalsed süsteemid. Näiteks kasutavad arvutid neid muundureid helisisendi (nt muusika) vastuvõtmiseks ja selle digitaalsignaalideks muutmiseks. Enamikul juhtudel saab need signaalid seejärel täpselt teisendada tagasi algseks analoogsignaaliks.

ADC koosneb kahest põhikomponendist, mis mõlemad mängivad teisendamisel olulist rolli. Esimene komponent on Analog Frontend, mis vastutab analoogsignaali vastuvõtmise, selle võimendamise ja sissetulevale signaalile stabiilse tugipinge tagamise eest. Teine komponent on Digital Frontend, mis võtab võimendatud signaali ja teisendab selle digitaalseks vormiks, kasutades digitaalse signaalitöötluse tehnikaid.

Selleks, et ADC saaks täpset teisendust pakkuda, tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Nende hulka kuuluvad täpsus, diskreetimissagedus, kvantiseerimiseks kasutatud bittide arv, dünaamiline ulatus, kiirus, võimsus ja maksumus.

ADC-sid kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas robootikas, koduautomaatikas, heli- ja videorakendustes ning telekommunikatsioonisüsteemides. Neist on saanud ülimalt oluline osa üha laienevas digimaailmas.