WLAN

WLAN (Wireless Local Area Network) on arvuti kohtvõrk (LAN), mis kasutab seadmetevaheliseks suhtlemiseks kaablite asemel kõrgsageduslikke raadiosignaale. WLAN-id võimaldavad mitmel seadmel kiiresti ja turvaliselt üksteisega ühenduse luua suhteliselt suurel alal, näiteks kodus, kontoris või ülikoolilinnakus.

WLAN-võrkude põhiomadus on see, et nad saavad kasutada kas avalikult kättesaadavat infrastruktuuri, nagu Wi-Fi leviala, või privaatvõrku, mis nõuab autentimist. Mõlemal juhul jääb aluseks olev tehnoloogia samaks. Kõik võrku ühendatud seadmed suudavad andmeid edastada lähiraadiolainete kaudu. See muudab WLAN-id ideaalseks võimaluseks organisatsioonidele, kes soovivad luua traadita võrku kohtadesse, kuhu pole võimalik kaableid paigaldada, näiteks ajutised või välistingimustes kasutatavad seadistused.

Nagu iga võrgu puhul, tuginevad WLAN-id seadmetega suhtlemiseks riistvarakomponentidele, nagu traadita ruuterid, antennid ja pääsupunktid. Kõik need komponendid mängivad turvaliste ja usaldusväärsete WLAN-ide loomisel olulist rolli. Näiteks toimib pääsupunkt sillana juhtmega võrkude ja traadita seadmete vahel, pakkudes kasutajatele juurdepääsu WLAN-ile. Lisaks toimivad need tugijaamana andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks, võimaldades WLAN-idel ühendada mitu kasutajat.

WLAN-i turvalisuse tagamiseks on oluline kasutada usaldusväärseid krüpteerimisprotokolle, nagu WPA2-Personal või WPA3. Need protokollid pakuvad andmete krüptimist, et vältida volitamata kasutajate juurdepääsu võrku. Need pakuvad ka muid funktsioone, nagu autentimine ja andmete terviklikkus, et kaitsta kasutajate andmeid häkkerite ja pahatahtlike rünnakute eest.

WLAN-id on muutumas üha tavalisemaks kodudes, kontorites ja koolides. Tehnoloogia arenguga muutuvad need nüüd töökindlamaks ja turvalisemaks, suurema kiiruse ja parema levialaga. Selle tulemusena on WLAN-idest saamas küberjulgeolekualaste jõupingutuste oluline osa, pakkudes turvalist traadita juurdepääsu tundlikele andmetele ja teabele.