Sünkroonne andmeedastus

Sünkroonne andmeedastus on andmeedastusprotsessi tüüp, mille käigus kõik andmed edastatakse pideva segmentide seeriana, mis saadetakse õigeaegselt, kusjuures iga segment on korrelatsioonis kindla ajahetkega. Põhimõtteliselt peavad nii saatja kui ka vastuvõtja kasutama sama süsteemi kella, et tagada andmete saatmine ja vastuvõtmine sama kiirusega.

Peamine erinevus sünkroonse ja asünkroonse edastuse vahel seisneb selles, et viimase puhul saab andmeid saata või vastu võtta erineva kiirusega, mis võimaldab andmeid saata ilma süsteemikellade sünkroonimiseta saatja ja vastuvõtja vahel. Sünkroonedastuse puhul peavad aga saadetavad andmed jõudma sihtkohta sama kiirusega, mida saatja saadab, ja see saavutatakse koos andmetega saadetud kellateabe kasutamisega.

Oma keerukama olemuse tõttu nõuab sünkroonne andmeedastus sageli rohkem ribalaiust kui asünkroonne edastamine. Selle põhjuseks on asjaolu, et sünkroonedastused saadetakse tavaliselt sellise protokolli nagu telekommunikatsioonivõrgu protokoll (TNP) abil, mis nõuab koos edastatavate andmetega täiendavate andmete saatmist.

Sünkroonset andmeedastust kasutatakse paljudes erinevates tehnoloogiates, sealhulgas arvutivõrkudes, telekommunikatsioonis ja virtuaalsetes privaatvõrkudes. Arvutivõrkudes kasutatakse tavaliselt sünkroonset andmeedastust tagamaks, et andmed ei kaoks ega rikuks edastuse ajal. Telekommunikatsioonisüsteemid kasutavad sageli sünkroonset andmeedastust, et pakkuda kahe osapoole vahel krüptitud turvalist sidet. Lõpuks kasutavad VPN-id oma ühenduste turvalisuse tagamiseks sageli sünkroonset andmeedastust.

Üldiselt on sünkroonne andmeedastus oluline vahend andmeedastuste turvalisuse ja täpsuse tagamiseks ning seda kasutatakse paljudes erinevates rakendustes.