IP-aadress

Internetiga ühendatud maailmas on igal seadmel oma unikaalne identifikaator - IP-aadress (Internet Protocol). See on justkui tänava aadressi digitaalne ekvivalent, mis tagab, et internetis saadetud andmed jõuavad õigesse sihtkohta. Selles artiklis käsitletakse IP-aadresside põhitõdesid, nende tüüpe, funktsioone ja muud.

Mis on IP-aadress?

IP-aadress on unikaalne numbrite ja/või tähtede jada, mis identifitseerib iga seadme, näiteks arvuti või nutitelefoni, mis on ühendatud võrku, mis kasutab suhtlemiseks internetiprotokolli. See tagab, et andmete saatmisel jõuavad need õigesse sihtkohta ja et teile saadetud andmed leiavad tee tagasi.

IP-aadresside tüübid

Tänapäeval on kasutusel kahte tüüpi IP-aadresse:

IPv4

IPv4 ehk Interneti-protokolli 4. versioon on kõige laialdasemalt kasutatav IP-aadressi vorm. See on kirjutatud nelja numbrikomplektina, mis on eraldatud punktidega. Iga komplekt võib ulatuda vahemikus 0 kuni 255. IPv4-aadressi näide on 192.0.2.53.

IPv6

Interneti kasvades hakkasid IPv4-aadressid otsa saama. Seega võeti kasutusele IPv6 ehk Interneti-protokolli versioon 6. IPv6-aadressid on pikemad ja neid kirjutatakse kaheksa neljast kuuekohalisest numbrist koosneva rühmana, kusjuures iga rühm on eraldatud kooloniga. IPv6-aadressi näide on 2001:0db8:85a3:0000:0000:8a2e:0370:7334.

Staatilised ja dünaamilised IP-aadressid

Staatiline IP-aadress

Staatiline IP-aadress, nagu nimigi ütleb, jääb samaks. Seda kasutavad peamiselt serverid, mis võõrustavad veebisaite või pakuvad e-posti teenuseid. See on stabiilne ja usaldusväärne, kuid seda on ka lihtsam jälgida, mis võib tekitada probleeme privaatsusega.

Dünaamiline IP-aadress

Dünaamiline IP-aadress muutub iga kord, kui seade ühendub internetti. Enamik seadmeid kasutab dünaamilisi IP-aadresse, mille võrk määrab DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) abil, et säilitada piiratud arv vabu IP-aadresse.

Kuidas IP-aadressid töötavad

Kui saadate või küsite andmeid, näiteks laadite veebilehte, lisatakse edastamisel teie IP-aadress. Andmed jõuavad õigesse kohta, sest päring sisaldab nii teie IP-aadressi (tagasisaatmise aadress) kui ka vastuvõtja IP-aadressi (sihtkoht).

IP-aadressid ja privaatsus

IP-aadressid võivad anda teavet seadme üldise asukoha kohta ja seetõttu peetakse neid tuvastatavaks teabeks. Kuid tavaliselt ei saa neist saada konkreetset isiklikku teavet, mis ületab linna või piirkonna tasandi.

Kokkuvõte

IP-aadresside mõistmine on interneti toimimise mõistmiseks hädavajalik. See ainulaadne tunnus võimaldab miljardite digiseadmete ühendamist ja suhtlemist, mis on meie üha tihedamini ühendatud maailma aluseks. Kuna internet areneb, siis areneb ka IP-aadresside kasutamine ja roll. Kasutajatena on nende tähtsuse tunnistamine ja nende kasutamise mõistmine oluline samm digitaalse kirjaoskuse suunas.