Viibimisaeg

Ooteaeg on aeg, mille jooksul pahatahtlik toimija on süsteemis või võrgus enne, kui ta tuvastatakse või tema pahatahtlik kavatsus avastatakse. See on aeg, mille jooksul pahatahtlik tegutseja suudab jääda küberruumis märkamatuks või märkamatuks. See hõlmab ka ajavahemikku, mille jooksul pahatahtlik toimija pääseb juurde konfidentsiaalsetele või tundlikele andmetele ja lahkub nendega märkamatult. Ooteaja mõõtmise eesmärk on tuvastada häkkeri, pahavara või muu pahatahtliku osaleja koguaeg süsteemis, et kaitsta süsteeme paremini tulevaste rünnete ja rikkumiskatsete eest.

Mida pikem on ooteaeg, seda keerulisem on IT-töötajatel ründe tuvastada ja sellele reageerida, kuna pahatahtlik tegevus muutub aja lisandudes üha keerukamaks. Ooteaega võib mõjutada ka see, kui kiiresti turvameeskond reageerib hoiatustele või teadetele kahtlase tegevuse kohta süsteemis. Kui küberturvameeskonnad reageerivad teadetele ja ohtudele osavamalt, on pahatahtliku tegutseja ooteaeg tõenäoliselt lühem.

Sissetungijate ooteaja tundmine on oluline, et organisatsioonid saaksid täpselt hinnata andmete rikkumisega seotud riskitaset ja võimalikku kahju. Samuti on oluline, et veebihaldurid oleksid teadlikud ooteaja võimalikust mõjust ja selle mõjust küberturvalisuse kaitsele. Teadmised kaitsestrateegiate tõhususe, juurdepääsetavate andmete järjekorra või muude pahavarafailide juurutamise kohta, mida saab tulevikus kasutada.

Sissetungijate ooteaja tundmine annab organisatsioonidele võimaluse vaadata üle oma turvapoliitika, süsteemi konfiguratsioonid ja asjakohased vastumeetmed, et tuvastada pahatahtlikku tegevust ja tagada tundliku teabe turvalisus. Pahatahtliku ründaja ooteaega lühendades saavad organisatsioonid küberjulgeolekuintsidentideks paremini ette valmistada ja vähendada nende üldist riski.