Chiffre

Chiffre

Arvutiturbe kontekstis viitab šifr krüptoalgoritmile, mida kasutatakse elektrooniliste andmete krüptimiseks ja dekrüpteerimiseks. Krüpteerimisprotseduur on lihttekstiandmete (loetav tekst) teisendamine šifrtekstiks (mitteloetav tekst), et vältida volitamata juurdepääsu. Samuti on dekrüpteerimine protsess, mille käigus konverteeritakse šifreeritud tekst tagasi lihttekstiks.

Šifri sünonüümide hulka kuuluvad krüpteerimisalgoritm, krüptosüsteem ja krüptograafiline algoritm.

Šifreid kasutatakse konfidentsiaalseks suhtluseks kahe või enama osapoole vahel. Neid saab kasutada ka digitaalseks allkirjastamiseks ja digitaalsete dokumentide autentimiseks. Šifrid on näiteks AES (Advanced Encryption Standard), 3DES (Triple-DES), RSA (Rivest, Shamir ja Adelman) ja RC4 (Rivest Cipher 4).

Šifrid liigitatakse tavaliselt kahte põhikategooriasse: sümmeetriline krüptimine ja asümmeetriline krüptimine. Sümmeetrilist krüptimist tuntakse ka kui privaatvõtme krüptograafiat ja see kasutab krüptimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Sümmeetriliste šifrite näideteks on AES, RC4 ja 3DES. Asümmeetriline krüptimine seevastu kasutab kahte võtit: ühte krüptimiseks ja teist dekrüpteerimiseks. Asümmeetriliste šifrite näidete hulka kuuluvad RSA ja Diffie-Hellman.

Lisaks on olemas ka erinevad toimimisviisid, mida saab kasutada šifriga. Nende hulka kuuluvad šifriploki aheldamine (CBC), loendur (CTR) ja Galois/Counter Mode (GCM). Iga režiim pakub olenevalt olukorrast erinevat turvalisust ja tõhusust.

Šifreid saab liigitada ka nende tugevuse järgi. Lühikese võtmepikkusega šifreid peetakse nõrkadeks šifriteks ja neid saab kergesti murda. Teisest küljest peetakse pikema võtmepikkusega šifreid tugevateks šifriteks ja nende purustamiseks on vaja rohkem arvutusvõimsust.

Šifr on arvutiturbe oluline element ja seda kasutatakse erinevates rakendustes, nagu veebisaidid, mobiilseadmed ja sidesüsteemid. Oluline on kasutada tugevaid šifreid ja hoida neid ajakohasena, kuna pidevalt töötatakse välja uusi ründemeetodeid.