Byte

Byte

Bait on digitaalses arvutis või teabetöötlussüsteemis salvestusühik, mis koosneb tavaliselt kaheksast andmebitist, mida saab tõlgendada ühe numbrilise suuruse või tähestiku tähena. Baiti kasutatakse tavaliselt põhiüksusena teabe esitamiseks digitaalsel kujul, näiteks andmetöötluses, matemaatikas ja telekommunikatsioonis.

Ajalugu

Baiti võttis esmakordselt kasutusele dr Werner Buchholz 1956. aastal IBM Stretch arvutis kasutatavate šifrite varase väljatöötamise käigus. 1965. aastal tutvustas IBM System/360 seeria arvutites 8-bitist baiti. See tähistas esimest standardiseeritud andmete esitust digitaalsüsteemides. See esitus sai nii laialt levinud, et Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) võttis selle 1975. aastal ametlikult vastu rahvusvahelise digitaalsalvestusstandardina.

Kasutab

Baiti kasutatakse arvutis ühe märgi tähistamiseks numbrilises, pildi- ja tekstivormingus. Arvutustöös kasutatakse baite tavaliselt koos teiste andmestruktuuridega (nt baitidega, millele järgneb hulk bitte), et luua keerukamaid andmestruktuure, nagu kujutised või helilained. Telekommunikatsioonis kasutatakse baite üksikute andmeühikutena, mis moodustavad signaali. See võimaldab edastada häält, videot ja muid andmeid kogu maailmas.

Programmeerimisel kasutatakse baite mälus olevate objektide, näiteks numbrite, märkide või bitikaardi kujutiste esitamiseks. See võimaldab programmide sees andmetega manipuleerida, et saada soovitud tulemusi või funktsioone.

Suurus

Baidi suurus on tavaliselt 8 bitti, kuigi selle suurus võib olenevalt süsteemist ja rakendusest olla erinev. See tähendab, et üks bait võib esindada arvu vahemikus 0 kuni 255 või 256 erinevat väärtust. See võib esindada ka märke ASCII märgistikust.

Kokkuvõte

Baidist on saanud digitaalsetes arvutites või telekommunikatsioonisüsteemides hõlpsasti manipuleeritavate andmete esitamise põhiüksus. Bait võimaldab teksti, kujutiste ja muude andmete kiiret ja täpset kodeerimist ning on tänapäevaste arvutisüsteemide põhikomponent.