Analoog

Analoog on teatud tüüpi sidetehnoloogia, mis kasutab teabe edastamiseks ja tõlgendamiseks pidevaid füüsilisi signaale või muutuvaid füüsilisi atribuute. Analoogtehnoloogiate kasutamine eelnes sagedamini kasutatavale digitaaltehnoloogiale, mis kasutab teabe salvestamiseks ja saatmiseks kahendkoodi.

Analoogsignaali amplituud, sagedus või muud mõõdetavad signaali atribuudid muutuvad pidevalt. Analoogsignaali näideteks on helilained, valguslained ja elektrilised signaalid, mida saab kõik muundada digitaalseks teabeks.

Analoogseadmeid kasutatakse analoogsignaalide sisendi töötlemiseks. Need seadmed toimivad liidesena analoog- ja digitaalmaailma vahel. Analoogseadmete näideteks on lülitid, takistid, transistorid, kondensaatorid, trafod, võimendid ja ostsillaatorid.

Analoogseadmeid kasutatakse erinevates tehnoloogiavaldkondades, sealhulgas telekommunikatsiooni-, heli-, video-, robootika-, inseneri- ja meditsiiniseadmetes. Need mängivad olulist rolli igapäevastes seadmetes, nagu telefonid, televiisorid, raadiod ja arvutid.

Analoogtehnoloogia võib mõnel juhul olla kasulik, eriti andmete edastamisel vasktraadi kaudu, kuna analoogsignaalid on häirete suhtes vastupidavamad kui digitaalsignaalid ja võivad liikuda kaugemale vähema halvenemisega. Lisaks on analoogseadmed üldiselt odavamad ja lihtsamini kasutatavad kui digitaalseadmed.

Analoogseadmetel on aga oma piirangud. Analoogsignaalid on altid mürale, moonutustele ja signaali tuhmumisele ning analoogedastuse kiirus ja täpsus on piiratud. Pealegi asenduvad analoogtehnoloogiad suures osas arenenumate digitaaltehnoloogiatega, kuna viimased on tõhusamad ja nõuavad vähem signaalitöötlust.