AC

AC (vahelduvvoolu lühend) on elektrivool, mis muudab perioodiliselt suunda. Seda elektrit kasutatakse kõige sagedamini kodudes ja ettevõtetes ning seda toodavad elektrijaamad, mis toodavad vahelduvvooluga pinget. Vahelduvvool on elektroonikamaailmas oluline oma vastupidavuse ja pika vahemaa edastamise võime poolest.

Vahelduvvoolu on kasutatud alates 19. sajandist. Selle leiutis omistati Šoti teadlasele James Clerk Maxwellile 1880. aastate lõpus, kuigi laialdasemat kasutust hakati kasutama alles 1900. aastate alguses. Vahelduvvoolu kasutamise pakkus esmakordselt Briti parlamendile 1882. aastal William Stanley, kes leiutas esimese praktilise süsteemi vahelduvvoolu tootmiseks ja edastamiseks.

Elektroonikamaailmas kasutatakse vahelduvvoolu laialdaselt elektriseadmetes, nagu mootorid, ning ka heli- ja videosignaali töötlemisel ja edastamisel. Vahelduvvoolu kasutatakse ka mõnes arvutiriistvaras, kus see muundatakse alalisvoolust alaldi abil. Vahelduvvoolu kasutatakse ka telekommunikatsioonisüsteemides, traadita side ja traadita võrkudes.

Lisaks oma tähtsusele elektroonikas on vahelduvvool oluline ka elektrotehnikale tervikuna. Seda kasutatakse elektrienergia edastamise protsessis, kus seda kasutatakse võimsuse ülekandmiseks kahe punkti vahel üle elektrivõrgu. Lisaks kasutatakse vahelduvvoolu ka elektriohutussüsteemides, nagu kaitselülitid ja kaitsmed.

Vahelduvvoolul on ka muid kasutusviise väljaspool elektroonikat, näiteks elektriliste tööriistade töös, kus see tagab puurimiseks ja muudeks ülesanneteks suure pöördemomendi. Seda kasutatakse ka meditsiiniseadmetes, kus see on ohutu ja usaldusväärne toiteallikas. Vahelduvvoolu kasutatakse ka paljudes muudes rakendustes, alates kliimaseadmetest kuni liftideni.

Arvestades selle üldlevinud ja mitmekülgsust, on AC tehnoloogiatööstuse asendamatu osa. Seetõttu on oluline mõista selle toimimist ja selle tähtsust kogu tööstuse jaoks.