Võrguaadresside tõlkimine (NAT) on tehnika, mis moodustab Interneti-suhtluse tuumiku, kuigi paljud meist pole sellest teadlikud. Võrguaadresse tõlkides tagab NAT sujuva andmevoo erinevates võrkudes. See juhend pakub NAT-i põhjalikku uurimist, valgustades selle tüüpe, kasutusalasid ja tähtsust tänapäeva digiajastul.

Võrguaadresside tõlkimise (NAT) põhitõed

Enne kui NAT-i keerukusse süveneme, uurime esmalt, mis see on ja miks seda kasutatakse. NAT on protsess, mis määrab privaatvõrgus olevale arvutile (või arvutite rühmale) avaliku aadressi. NAT-i põhieesmärk on säilitada piiratud hulk IPv4-aadresse, mida saab globaalses internetikeskkonnas kasutada, lisades samal ajal võrgule turvakihi.

Kuidas NAT töötab

Kui privaatvõrgust pärit seade saadab andmeid Internetti, sisaldavad andmepaketid saatja privaatset IP-aadressi. Kuid privaatsed IP-aadressid ei ole Internetis äratuntavad. Siin tuleb mängu NAT. NAT asendab privaatse IP-aadressi avaliku aadressiga, võimaldades andmepakettidel liikuda üle Interneti. Vastuse saamisel tõlgib NAT avaliku aadressi tagasi privaatseks, tagades andmete jõudmise õigesse seadmesse.

NAT-i tüübid

NAT-i on erinevat tüüpi, millest igaüks teenib kindlat eesmärki:

1. Staatiline NAT: Staatilises NAT-is on iga privaatne IP-aadress seotud avaliku IP-aadressiga. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui seadmele peab olema juurdepääs välismaailmast, näiteks veebiserverist.
2. Dünaamiline NAT: Dünaamiline NAT kaardistab privaatsed IP-aadressid saadaolevate IP-aadresside hulgast avalikeks. Tavaliselt kasutatakse seda ainult väljaminevate ühenduste jaoks, näiteks veebi sirvimiseks.
3. Port-aadressi tõlkimine (PAT): Tuntud ka kui NAT Overload, PAT kaardistab mitu privaatset IP-aadressi ühe avaliku IP-aadressiga, kasutades erinevaid porte. See on IP-aadresside säilitamise tõhususe tõttu kõige levinum NAT-tüüp.

NAT tähtsus

NAT on otsustava tähtsusega mitmel põhjusel:

• IP-aadressi säilitamine: NAT säilitab piiratud arvu IPv4-aadresse, lubades eravõrkudel kasutada oma aadresside komplekti.
• Turvalisus: NAT pakub täiendavat turvakihti, peites privaatsed IP-aadressid avalikust Internetist.
• Paindlikkus: NAT võimaldab sujuvaid üleminekuid sisevõrkudes, näiteks Interneti-teenuse pakkujate (ISP) vahetamist, ilma et oleks vaja sisemisi IP-aadresse muuta.

NAT ja IPv6

Kuigi NAT on IPv4 võrkudes põhiline, on IPv6 kasutuselevõtt (mis pakub palju suuremat aadressiruumi) toonud kaasa arutelusid selle vajalikkuse üle. Mõned väidavad, et IPv6 puhul väheneb vajadus NAT-i aadresside säilitamise järele. Siiski pakub NAT endiselt olulisi eeliseid, sealhulgas oma rolli turvatööriistana ja võimaldades eravõrkudel säilitada oma adresseerimisskeeme.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on võrguaadressi tõlkimine (NAT)?

Võrguaadressi tõlkimine (NAT) on meetod, mida kasutatakse ühe IP-aadressi ruumi teisendamiseks, muutes pakettide IP-päises olevat võrguaadressi teavet, kui need edastatakse liikluse marsruutimisseadme kaudu.

2. Millised on NAT-i tüübid?

NAT-i on kolme tüüpi: staatiline NAT, dünaamiline NAT ja pordiaadressi tõlkimine (PAT).

3. Kuidas NAT turvalisust suurendab?

NAT suurendab turvalisust, peites sisemised IP-aadressid avaliku Interneti eest, muutes volitamata kasutajatel otseühenduse loomise keeruliseks.

4. Miks on IPv4 jaoks NAT vajalik?

NAT on IPv4 jaoks vajalik globaalselt ainulaadsete IP-aadresside piiratud arvu tõttu. See võimaldab kasutada võrgusiseseid privaatseid IP-aadresse koos mõne avaliku IP-aadressiga Internetiga suhtlemiseks.

5. Kas IPv6 puhul on ikka vaja NAT-i?

Kuigi IPv6 pakub suurel hulgal unikaalseid IP-aadresse, mis välistavad aadresside säilitamise vajaduse, võib NAT siiski olla kasulik turvalisuse huvides ja võimaldada eravõrkudel oma adresseerimisskeeme säilitada.

---

Tähtaeg	Määratlus
Võrguaadressi tõlkimine (NAT)	Meetod ühe IP-aadressi ruumi teisendamiseks teiseks.
Staatiline NAT	Määrab privaatsele aadressile avaliku aadressi.
Dünaamiline NAT	Kaardistab privaatsed IP-aadressid basseinist avalikeks.
Port-aadressi tõlkimine (PAT)	Kaardistab mitu privaatset IP-d ühe avaliku IP-ga, kasutades erinevaid porte.
Interneti-protokolli versioon 4 (IPv4)	Interneti-protokoll, mis kasutab 32-bitiseid aadresse.
Interneti-protokolli versioon 6 (IPv6)	Interneti-protokoll, mis kasutab 128-bitiseid aadresse.