Hacktivism (sõnadest "häkkimine" ja "aktivism") on aktivistide tegevuse vorm, mis toetub poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste edendamiseks arvutitele, tehnoloogiale ja Internetile. Hacktivistlikud rühmitused, nagu Anonymous, on 21. sajandil muutunud üha olulisemaks oma sõnumi levitamisel ja protestide korraldamisel. Hacktivismi peetakse digitaalse protesti või otsese tegevuse vormiks, erinevalt teistest traditsioonilisematest protestivormidest, nagu protestid tänaval või kirjade kirjutamine seadusandjatele.
Häkkijad kasutavad sageli erinevaid tehnikaid, nagu kodeerimine, veebisaitide rikkumine, hajutatud teenuse keelamise (DDoS) rünnakud, lunavara ja sotsiaalmeedia kampaaniad. Kuigi mõned neist meetoditest võivad olla destruktiivsed, kasutatakse hacktivismi sageli probleemile tähelepanu tõmbamiseks ja selle üle arutlemiseks. Põhjusele tähelepanu juhtides loodavad häkkijad luua sisukaid vestlusi ja potentsiaalselt kiiret otsustavat tegevust.
Hacktivism on aga vastuoluline aktivismi vorm ja kõigil hacktivistlikel rühmitustel pole samad eesmärgid. Mõned hacktivistlikud organisatsioonid kasutavad oma oskusi ja jõudu rõhuvate valitsus- ja korporatiivsete institutsioonide sihikule, samas kui teised hacktivistlikud rühmitused soovivad tekitada kaost või panna toime küberkuritegusid omakasu eesmärgil. Lisaks muutub hacktivism kiiresti üha vähem anonüümseks, kuna valitsusasutused töötavad välja uusi meetodeid häkkijate jälgimiseks ja tuvastamiseks. Sellegipoolest on hacktivism endiselt populaarne vahend, mida kasutatakse olulistele põhjustele tähelepanu juhtimiseks ja tähenduslike muutuste esilekutsumiseks.