Täielik dupleks

Täisdupleks on andmeedastustehnoloogia tüüp, mis võimaldab andmeid nii saata kui ka vastu võtta samaaegselt sama edastustee kaudu. See erineb pooldupleksist, mis võimaldab andmeid saata ainult ühes suunas korraga. Täisdupleksfunktsioonid on muutumas üha enam normiks andmetöötluses, telekommunikatsioonis ja muudes andmeedastustehnoloogiates.

Täisduplekssüsteem koosneb kahest või enamast lõpp-punktist, mis on ühendatud dupleksülekandekanaliga. See kanal võimaldab mõlemal lõpp-punktil samaaegselt andmeid sama ühenduse kaudu saata ja vastu võtta. See sarnaneb sellega, kuidas kaks inimest telefonivestluses saavad üksteisega samal ajal rääkida – kumbki saab rääkida ja kuulata samal ajal. Enamik kaasaegseid võrke kasutab andmete edastamiseks täisduplekstehnoloogiat.

Täisduplekstehnoloogial on poolduplekstehnoloogia ees mitmeid eeliseid. Täisduplekssüsteemid suudavad andmeid edastada kaks korda kiiremini ja need on tõhusamad, kuna neid ei piira ühesuunaline edastuskiirus. Lisaks vähendavad täisduplekssüsteemid latentsust või andmeedastuse viivitust, saates ja vastu võtta andmeid samal ajal.

Täisduplekstehnoloogiat leidub tavaliselt võrgutehnoloogiates, nagu Ethernet, Wi-Fi ja Bluetooth. Seda kasutatakse ka telefonisüsteemides, mobiiltelefonides, kahesuunalistes raadiotes, satelliitsüsteemides ja kaabeltelevisioonisüsteemides. Täisduplekstehnoloogiat kasutatakse klient-serveri rakenduste loomiseks ka programmeerimiskeeltes, nagu Java, C ja C++.

Täisduplekstehnoloogia on muutnud tänapäevase andmeedastuse kiiremaks ja tõhusamaks, võimaldades andmeid kiiremini ja väiksema latentsusega saata ja vastu võtta. See muudab andmeedastuse usaldusväärsemaks ja võimaldab sujuvamat suhtlust erinevate rakenduste kaudu.